Elektri hinnad - Läti
See tabel/graafik näitab Nord Pool börsi hindu Läti pakkumispiirkonnas Day-Ahead turul, kasutades kohalikku aega (Europe/Riga)| Ajavahemik | €/kWh |
|---|---|
| 00:00 - 01:00 | 0.0961 |
| 01:00 - 02:00 | 0.0893 |
| 02:00 - 03:00 | 0.0869 |
| 03:00 - 04:00 | 0.0888 |
| 04:00 - 05:00 | 0.0948 |
| 05:00 - 06:00 | 0.0977 |
| 06:00 - 07:00 | 0.1125 |
| 07:00 - 08:00 | 0.1375 |
| 08:00 - 09:00 | 0.1286 |
| 09:00 - 10:00 | 0.1003 |
| 10:00 - 11:00 | 0.0806 |
| 11:00 - 12:00 | 0.0202 |
| 12:00 - 13:00 | 0.0060 |
| 13:00 - 14:00 | 0.0058 |
| 14:00 - 15:00 | 0.0049 |
| 15:00 - 16:00 | 0.0060 |
| 16:00 - 17:00 | 0.0039 |
| 17:00 - 18:00 | 0.0067 |
| 18:00 - 19:00 | 0.0740 |
| 19:00 - 20:00 | 0.1121 |
| 20:00 - 21:00 | 0.1529 |
| 21:00 - 22:00 | 0.2350 |
| 22:00 - 23:00 | 0.1567 |
| 23:00 - 00:00 | 0.1189 |
Läti elektrituru areng: hetkeseis aastatel 2023–2025
Läti elektrisektor on viimastel aastatel läbi teinud märkimisväärse muutuse – taastuvenergia on nüüd nii kodumaise energiavarustuse kui ka poliitika keskmes.
Elektritootmine: taastuvenergia tugisammas
Läti paistab ELis silma suure taastuvenergia osakaalu poolest elektritootmises. 2023. aastal pärines üle 77% riigi elektrist taastuvatest allikatest, millest hüdroenergia moodustas ligikaudu 62%. Tuule- ja päikeseenergia osakaal kasvab kiiresti – 2023. aastal oli päikeseenergia toodang peaaegu viis korda suurem kui 2022. aastal, ning tuuleenergia toodang suurenes üle 40% võrreldes eelneva aastaga.
See kasv võimaldas Lätil katta 88% oma siseriiklikust elektritarbimisest kohaliku tootmisega, vähendades sõltuvust impordist ja maagaasipõhisest elektrist.
Poliitiline suund: 100% roheline elekter aastaks 2030
Läti uus Kliima- ja Energiaministeerium on seadnud ambitsioonika eesmärgi: 100% taastuvenergia baasil elekter aastaks 2030. Selle saavutamiseks valitsus:
- Kiirendab maismaa- ja meretuuleparkide projekte
- Viib ellu võrguühenduse reforme
- Pakkuv kogukondadele kompensatsiooniskeeme tuuleenergia arendamisel
- Toetab päikesepaneele katustel toetuste ja lihtsustatud netomõõtmise kaudu
Läti teeb koostööd ka Eestiga ELWIND meretuuleprojekti raames, mis võib aastakümne lõpuks lisada Läti vetesse 1000 MW tootmisvõimsust.
Elektrihinnad: struktuur ja stabiliseerimine
Elektrihind Lätis koosneb järgmistest komponentidest:
- Energiahind (turupõhine, sõltub teenusepakkujast/lepingust)
- Ülekande- ja jaotustariifid (reguleeritud)
- Käibemaks (21%)
- Varasemalt sisaldas hind taastuvenergia toetustasu (OIK), kuid alates 2023. aastast on see arvetelt eemaldatud ning kulud katab riik.
Et aidata tarbijaid 2022–2023 energiakriisi ajal, toetas valitsus elektrihindu, alandas võrgutasusid ning pakkus täiendavaid soodustusi haavatavatele tarbijatele.
Dünaamilised tariifid: paindlikkus kohtub tehnoloogiaga
Läti on Euroopas üks dünaamilise hinnastamise eestvedajaid, tänu peaaegu täielikule nutiarvestite kasutuselevõtule. Tarbijad saavad valida tunnipõhised hinnalepingud, mis on seotud Nord Pooli turuhindadega – võimaldades säästu, kasutades elektrit odavamatel tundidel.
Peamised teenusepakkujad, kes pakuvad dünaamilisi tariife:
- Elektrum – “Dinamiskais” pakett, 100% roheline, reaalajas jälgimine
- Tet – “Dinamiskais”, sisaldab äpi vidinat hindade jälgimiseks
- Enefit – “Biržas cena”, ilma kWh lisatasuta, populaarne ettevõtete seas
- AJ Power – “Birža”, taastuvenergia põhine, madalad tasud
- Ignitis – Dünaamilised paketid kodudele ja ettevõtetele
Dünaamilised paketid on eriti populaarseks muutunud, kuna turuhinnad langesid 2023. ja 2024. aastal. Paljud tarbijad suunavad nüüd aktiivselt tarbimist – näiteks elektriautode laadimist või pesu pesemist – odavamatele tundidele.
Kokkuvõttes:
Läti elektriturg muutub rohelisemaks, targemaks ja paindlikumaks. Taastuvenergia mahu kasv, läbipaistev hinnakujundus ja tugev poliitiline toetus viivad riiki teel piirkondlikuks liidriks puhta energia ja tarbijate mõjuvõimu osas aastaks 2030.
Tipptund ja Väljaspool tipptundi ajad
Läti 2024 – Elektri keskmine tunnihind hulgiturul (Nord Pool)
Mida diagramm näitab esmapilgul
| Tunni aeg | Keskmine €/kWh | Kommentaar |
|---|---|---|
| 01‑06 h | ≈ 0.06‑0.07 | „Sügav öö“ – süsteemi nõudlus on madal, seega hinnad püsivad veidi üle 6 s/kWh. |
| 07‑11 h | Tõus esimese tipuni (≈ 0.12 €/kWh kell 10) | Hommikune tõus – inimesed ärkavad, tööstus käivitub, kontorid süttivad. Pakkumine peab kiiresti reageerima, mistõttu määravad hinna kõrgema kuluga marginaalsed tootjad. |
| 12‑16 h | Õrn keskpäevane langus (≈ 0.09‑0.10 €/kWh) | Nõudlus väheneb pisut ning piirkonnas saadaval olev päikese- ja tuuleenergia silub kõverat. |
| 17‑22 h | Teine, suurem tipp – maks ≈ 0.131 €/kWh kell 21 | Klassikaline õhtune tipp: kodune toiduvalmistamine, valgustus, elektriline küte/soojuspumbad ning samal ajal päikese ja tuuleenergia vähenemine. Balti piirkonnas esinev tsoonidevaheline ülekoormus tõstab sageli Läti hinda üle Soome odava hüdroenergia hinna. |
| 23‑24 h | Kiire langus tagasi ≈ 0.09 €/kWh tasemele | Nõudlus väheneb, kui majapidamised lähevad magama. |
Kahe tipu kohta
| Tipp | Tunni(d) | Kõrgus võrreldes öise madalpunktiga | Tõenäolised põhjused |
|---|---|---|---|
| Hommikune | 08‑11 h (kohalik max 10 h ≈ 0.123 €/kWh) | ~ +0.063 €/kWh → +105 % võrreldes 05 h-ga | Kiire nõudluse tõus ning piiratud päikeseenergia talvehommikuti; hinna määravad sageli kombineeritud gaasijaamad või import. |
| Õhtune | 19‑21 h (absoluutne max 21 h ≈ 0.131 €/kWh) | ~ +0.072 €/kWh → +122 % võrreldes 05 h-ga | Kodumajapidamiste tipp, soojuspumpade koormus, elektriautode laadimine, päike juba maas, tuul sageli nõrk, piiratud import Põhjamaade hinnatsooni kaudu. |
Kuigi hommikune tipp on terav, on õhtune tipp nii kõrgem kui ka laiem, muutes selle 2024. aasta keskmiselt kõige kulukamaks ajaks ööpäevas.
Miks see muster on tüüpiline Lätile ja Nord Pool Balti piirkonnale
- Nõudluse profiil – Balti tarbimiskõverat juhivad kodutarbijad: hommikune tõus ja pikem õhtune tipp.
- Tootmise struktuur – Läti tugineb hüdroenergiale, koostootmisele (gaas/biomass) ja impordile. Hüdro on paindlik, kuid piiratud; koostootmine ja import peavad tiputundidel abiks olema, kuid neil on kõrgemad marginaalsed kulud.
- Piiratud keskpäevane silumine päikesega – Erinevalt Lõuna-Euroopast on Lätis paigaldatud päikeseenergia võimsus veel tagasihoidlik, seega ei muuda see kõverat nn „pardikõveraks“. See loob vaid väikese lohu kella 13–15 vahel.
- Ülekandepiirangud – Kui Soome või Rootsi hinnad on madalad, ei saa Läti alati piisavalt importida läbi Eesti–Läti liinide õhtul, mistõttu määravad hinna kohalikud/balti tootjad oma kõrgemate pakkumistega.
- Ilmast sõltuv küte – Talvel (kui keskmised hinnad on kõrgeimad) suurendavad elektrilised soojuspumbad ja ruumiküttekehad õhtust nõudlusmulli.
Praktilised soovitused majapidamistele ja väikeettevõtetele
- Odavaimad tunnid: umbes 01–06 h ja paljudel päevadel 13–16 h. Aja nõudepesumasinad, boilerid, EV laadimine või muud paindlikud koormused sellele ajale.
- Väldi kui võimalik: 09–11 h ja eriti 19–22 h, mil elekter maksab umbes kaks korda rohkem kui sügava öö ajal.
- Automatiseerimine tasub ära: lihtne taimer või nutipistik, mis nihutab 3 kWh EV-/kuivatikoormust kell 20 asemel kell 03 peale, oleks säästnud ≈ 75 € 2024. aastal (3 kWh × 365 päeva × 0.07 €/kWh hinnavahe).
Edasivaade
Kui Läti päikese- ja tuuleenergia areng jätkub ning uued LV–SE ühendused valmivad (nt kavandatud Põhja-Balti võrgutäiustused), siis oodata võib:
- Sügavamaid keskpäevaseid langusi, kui päikeseenergia osakaal tõuseb.
- Madalamaid õhtuseid tippe, kui paindlikud ressursid—akusalvestid, nõudluse juhtimine, Läti pump-hüdro—suudavad õhtuseid kõrgseid hindu tasandada.
Seniks jääb kahe tipuga profiil tõenäoliselt püsima, seega on ajapõhine teadlikkus lihtsaim viis oma elektriarvet vähendada.