map Austria Belgia Bulgaaria Tšehhi Vabariik Taani DK1 Taani DK2 Eesti Soome Prantsusmaa Saksamaa Kreeka Ungari Iirimaa Itaalia Põhja Itaalia Kesk-Põhja Itaalia Kesk-Lõuna Itaalia Lõuna Itaalia Sardiinia Itaalia Sitsiilia Läti Leedu Holland Norra NO1 Norra NO2 Norra NO3 Norra NO4 Norra NO5 Poola Portugal Rumeenia Hispaania Rootsi SE1 Rootsi SE2 Rootsi SE3 Rootsi SE4

Elektri hinnad Euroopas – 30. november 2025

Täna näitavad elektri hinnad üle Euroopa suurt varieeruvust, peegeldades mitmekesiseid energiaturge ja piirkondlikke tingimusi.

  • Kõrgeimad hinnad on Austrias, Itaalias (kõik piirkonnad) ja Poolas, kus hind on 0,11 €/kWh. Need riigid paiknevad hinnaskaala ülemises otsas, kus elektri hind jääb järjepidevalt üle 0,10 €/kWh.
  • Odavaima poole pealt registreerib Norra NO4 piirkond madalaima hinna, vaid 0,01 €/kWh, riiklik keskmine on 0,05 €/kWh, muutes Norra tänaseks üheks odavamaks elektrituruks.
  • Põhjamaad pakuvad üldjuhul mõnda madalma hinnataset, kus Soomes on hind 0,02 €/kWh ja Rootsis piirkondade keskmine 0,03 €/kWh.
  • Kesk- ja Ida-Euroopa riigid nagu Bulgaaria, Tšehhi, Ungari, Läti, Leedu ja Rumeenia jäävad ligikaudu 0,10 €/kWh tasemele.
  • Lääne-Euroopa riikides, sealhulgas Belgias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Madalmaades, on mõõdukad hinnad ligikaudu 0,08 €/kWh.
  • Taanis on piirkondlikud hinnavahed väikesed, keskmise hinnaga 0,06 €/kWh.
  • Lõuna-Euroopas (Portugalis ja Hispaanias) jäävad hinnad tagasihoidlikult umbes 0,07 €/kWh kanti.

Kokkuvõttes pakub Euroopa elektriturg täna laia hinnaskaala, alates väga madalatest hindadest põhja piirkondades kuni kõrgemate kuludeni teatud kesk- ja lõuna piirkondades.

Elektri hinnad Euroopas
Täna Keskmine hind €/kWh
AustriaAustria 0.1064
BelgiaBelgia 0.0827
BulgaariaBulgaaria 0.1026
Tšehhi VabariikTšehhi Vabariik 0.1013
EestiEesti 0.0647
SoomeSoome 0.0238
PrantsusmaaPrantsusmaa 0.0783
SaksamaaSaksamaa 0.0841
KreekaKreeka 0.0965
UngariUngari 0.1029
IirimaaIirimaa n/a
LätiLäti 0.0966
LeeduLeedu 0.0966
HollandHolland 0.0828
PoolaPoola 0.1103
PortugalPortugal 0.0748
RumeeniaRumeenia 0.1026
HispaaniaHispaania 0.0750


Arenev Euroopa energiaturg: suundumused ja väljakutsed

Viimase viie aasta jooksul on Euroopa energiaturg teinud läbi märkimisväärseid muutusi, mida on ajendanud taastuvenergia levik, muutused elektritootmises ja dünaamiliste tariifide kasutuselevõtt tarbijate jaoks. Need suundumused kujundavad kontinendi üleminekut puhtama ja vastupidavama energiasüsteemi suunas.

Esmased elektrienergia allikad Euroopas

Euroopa elektrienergia kombinatsioon on oluliselt muutunud, kusjuures taastuvenergia on domineeriva energiaallikana ületanud fossiilkütused. Aastal 2023 moodustavad taastuvad energiaallikad ligikaudu 45% ELi elektritoodangust, ületades fossiilkütuseid (~32%) ja tuumaenergiat (~23%). Tuule- ja päikeseenergia on olnud selle ülemineku peamised tegurid, andes umbes 30% kogu elektritoodangust. Samal ajal on söeküttel tootmine langenud rekordtasemele ning maagaasi kasutamine on samuti vähenenud kõrgete hindade ja poliitikast tulenevate vähendamiste tõttu.

Vaatamata nendele edusammudele on Euroopa endiselt sõltuv energiaimpordist, eelkõige nafta ja gaasi osas. Aastal 2023 on ELi sõltuvus energiaimpordist 58%, mis rõhutab vajadust suurema kodumaise energiatootmise ja tõhususe parandamise järele.

Taastuvate energiaallikate kasvav roll

Taastuvenergia kasutamise laienemine on olnud Euroopa energiamajanduse ümberkujundamisel keskse tähtsusega. Tuule- ja päikeseenergia osakaal on kiiresti kasvanud: 2023. aastal annab tuuleenergia 18,5% ja päikeseenergia 9,1% ELi elektrienergiast. Vesienergia on endiselt oluline tegur (~13,5%), samas kui biomass moodustab umbes 4-5% elektritootmisest.

ELi poliitika, sealhulgas Euroopa rohelise kokkuleppe ja paketi „Fit for 55“ raames on kiirendanud üleminekut, seades kõrgemad taastuvenergia eesmärgid. EL tõstis 2023. aastal oma 2030. aasta taastuvenergia tarbimise eesmärki 32%-lt 42,5%-le, julgustades täiendavaid investeeringuid puhtasse energiasse. Tehnoloogia areng ja kulude vähenemine tuule- ja päikeseenergia valdkonnas on muutnud taastuvenergia ka majanduslikult kõige elujõulisemaks võimaluseks uue elektrienergia tootmiseks.

Taastuvate energiaallikate suure hulga integreerimisega kaasnevad siiski probleemid, eelkõige nende katkendliku iseloomu tõttu. Stabiilse ja paindliku elektrisüsteemi tagamiseks on oluline võrgu uuendamine, energiasalvestuslahendused ja piiriülene elektrikaubandus. Lisaks on aeglased lubade andmise menetlused takistanud uute taastuvenergiaprojektide kiiret kasutuselevõttu, mistõttu on EL teinud algatusi lubade andmise lihtsustamiseks.

Dünaamiliste tariifide tõus

Dünaamiline elektrienergia hinnakujundus on kogu Euroopas muutumas üha populaarsemaks, võimaldades tarbijatel kohandada oma energiakasutust vastavalt reaalajas kehtivatele turutingimustele. Tänu arukate arvestite laialdasele kasutuselevõtule saavad paljud kodumajapidamised ja ettevõtted nüüd kasutada kasutusaegseid või reaalajalisi hinnakujundusmudeleid, mis vähendab kulusid ja leevendab võrgu ülekoormust.

Põhjamaad on dünaamiliste tariifide kasutuselevõtmisel olnud esirinnas, kusjuures Rootsis on 77% kodumajapidamistest muutuva hinnaga lepingud. Hispaanias on rakendatud riiklik tunnipõhine hinnakujundussüsteem (PVPC), samas kui Saksamaal ja Itaalias on järk-järgult kasutuselevõttu suurendamas. Paljud ELi riigid tuginevad siiski endiselt peamiselt fikseeritud hinnaga lepingutele, mis piirab nõudluse paindlikkuse täielikku potentsiaali.

Aastatel 2021-2022 toimunud energiakriis tõi esile nii dünaamiliste tariifide riskid kui ka eelised. Kuigi reaalajas hinnakujundusega klientidel olid arved tipphindade ajal suuremad, suutsid need, kes suutsid oma tarbimist kohandada, kulusid märkimisväärselt vähendada. Edaspidi uuritakse hübriidmudeleid, mis kombineerivad dünaamilist hinnakujundust kaitsemehhanismidega, näiteks hinnapiirangutega, et tasakaalustada paindlikkust ja taskukohasust.

Kokkuvõte

Euroopa energiaturg on keset suuri muutusi. Taastuvate energiaallikate kiire levik, fossiilkütustest sõltuvuse vähenemine ja dünaamiliste tariifide kasutuselevõtt muudavad elektrienergia tootmise ja tarbimise viisi. Ehkki probleemid, nagu võrguintegratsioon, salvestamine ja hindade volatiilsus, on endiselt lahendamata, viivad jätkuvad investeeringud puhtasse energiasse ja uuenduslikud turumehhanismid Euroopat jätkusuutlikuma ja vastupidavama energia tulevikku.