map Austria Belgia Bulgaaria Tšehhi Vabariik Taani DK1 Taani DK2 Eesti Soome Prantsusmaa Saksamaa Kreeka Ungari Iirimaa Itaalia Põhja Itaalia Kesk-Põhja Itaalia Kesk-Lõuna Itaalia Lõuna Itaalia Sardiinia Itaalia Sitsiilia Läti Leedu Holland Norra NO1 Norra NO2 Norra NO3 Norra NO4 Norra NO5 Poola Portugal Rumeenia Hispaania Rootsi SE1 Rootsi SE2 Rootsi SE3 Rootsi SE4

Seisuga 12. jaanuaril 2026 jäävad hulgielektri hinnad kogu Euroopas vahemikku 0,03–0,26 €/kWh.

  • Kõrgeim: Poola — 0,26 €/kWh.
  • Madalaim: Norra (NO4) — 0,03 €/kWh.
  • Üldiselt madalad hinnad (~0,08–0,13 €/kWh) suuremates Lääne-Euroopa turgudes: Hispaania 0,08, Prantsusmaa/Belgia/Madalmaad/Portugal/Kreeka ~0,09, Saksamaa/Iirimaa ~0,10, Itaalia piirkonnad ja Soome ~0,13.
  • Kõrgemad hinnad mõnes Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonnas ning Baltikumis: Poola 0,26, Läti/Leedu 0,23, Eesti 0,22, Ungari/Rumeenia 0,20, Bulgaaria 0,19.
  • Norra piirkondlik mitmekesisus on märkimisväärne (keskmiselt ~0,09): NO4 väga madal 0,03, samal ajal kui NO1/NO3 on kõrgemad (~0,12).
Elektri hinnad Euroopas
Täna Keskmine hind €/kWh
AustriaAustria 0.1714
BelgiaBelgia 0.1158
BulgaariaBulgaaria 0.1695
Tšehhi VabariikTšehhi Vabariik 0.1314
EestiEesti 0.1619
SoomeSoome 0.0804
PrantsusmaaPrantsusmaa 0.1125
SaksamaaSaksamaa 0.1181
KreekaKreeka 0.1333
UngariUngari 0.1821
IirimaaIirimaa 0.1119
LätiLäti 0.1690
LeeduLeedu 0.1690
HollandHolland 0.1141
PoolaPoola 0.1277
PortugalPortugal 0.1184
RumeeniaRumeenia 0.1925
HispaaniaHispaania 0.1127


Arenev Euroopa energiaturg: suundumused ja väljakutsed

Viimase viie aasta jooksul on Euroopa energiaturg teinud läbi märkimisväärseid muutusi, mida on ajendanud taastuvenergia levik, muutused elektritootmises ja dünaamiliste tariifide kasutuselevõtt tarbijate jaoks. Need suundumused kujundavad kontinendi üleminekut puhtama ja vastupidavama energiasüsteemi suunas.

Esmased elektrienergia allikad Euroopas

Euroopa elektrienergia kombinatsioon on oluliselt muutunud, kusjuures taastuvenergia on domineeriva energiaallikana ületanud fossiilkütused. Aastal 2023 moodustavad taastuvad energiaallikad ligikaudu 45% ELi elektritoodangust, ületades fossiilkütuseid (~32%) ja tuumaenergiat (~23%). Tuule- ja päikeseenergia on olnud selle ülemineku peamised tegurid, andes umbes 30% kogu elektritoodangust. Samal ajal on söeküttel tootmine langenud rekordtasemele ning maagaasi kasutamine on samuti vähenenud kõrgete hindade ja poliitikast tulenevate vähendamiste tõttu.

Vaatamata nendele edusammudele on Euroopa endiselt sõltuv energiaimpordist, eelkõige nafta ja gaasi osas. Aastal 2023 on ELi sõltuvus energiaimpordist 58%, mis rõhutab vajadust suurema kodumaise energiatootmise ja tõhususe parandamise järele.

Taastuvate energiaallikate kasvav roll

Taastuvenergia kasutamise laienemine on olnud Euroopa energiamajanduse ümberkujundamisel keskse tähtsusega. Tuule- ja päikeseenergia osakaal on kiiresti kasvanud: 2023. aastal annab tuuleenergia 18,5% ja päikeseenergia 9,1% ELi elektrienergiast. Vesienergia on endiselt oluline tegur (~13,5%), samas kui biomass moodustab umbes 4-5% elektritootmisest.

ELi poliitika, sealhulgas Euroopa rohelise kokkuleppe ja paketi „Fit for 55“ raames on kiirendanud üleminekut, seades kõrgemad taastuvenergia eesmärgid. EL tõstis 2023. aastal oma 2030. aasta taastuvenergia tarbimise eesmärki 32%-lt 42,5%-le, julgustades täiendavaid investeeringuid puhtasse energiasse. Tehnoloogia areng ja kulude vähenemine tuule- ja päikeseenergia valdkonnas on muutnud taastuvenergia ka majanduslikult kõige elujõulisemaks võimaluseks uue elektrienergia tootmiseks.

Taastuvate energiaallikate suure hulga integreerimisega kaasnevad siiski probleemid, eelkõige nende katkendliku iseloomu tõttu. Stabiilse ja paindliku elektrisüsteemi tagamiseks on oluline võrgu uuendamine, energiasalvestuslahendused ja piiriülene elektrikaubandus. Lisaks on aeglased lubade andmise menetlused takistanud uute taastuvenergiaprojektide kiiret kasutuselevõttu, mistõttu on EL teinud algatusi lubade andmise lihtsustamiseks.

Dünaamiliste tariifide tõus

Dünaamiline elektrienergia hinnakujundus on kogu Euroopas muutumas üha populaarsemaks, võimaldades tarbijatel kohandada oma energiakasutust vastavalt reaalajas kehtivatele turutingimustele. Tänu arukate arvestite laialdasele kasutuselevõtule saavad paljud kodumajapidamised ja ettevõtted nüüd kasutada kasutusaegseid või reaalajalisi hinnakujundusmudeleid, mis vähendab kulusid ja leevendab võrgu ülekoormust.

Põhjamaad on dünaamiliste tariifide kasutuselevõtmisel olnud esirinnas, kusjuures Rootsis on 77% kodumajapidamistest muutuva hinnaga lepingud. Hispaanias on rakendatud riiklik tunnipõhine hinnakujundussüsteem (PVPC), samas kui Saksamaal ja Itaalias on järk-järgult kasutuselevõttu suurendamas. Paljud ELi riigid tuginevad siiski endiselt peamiselt fikseeritud hinnaga lepingutele, mis piirab nõudluse paindlikkuse täielikku potentsiaali.

Aastatel 2021-2022 toimunud energiakriis tõi esile nii dünaamiliste tariifide riskid kui ka eelised. Kuigi reaalajas hinnakujundusega klientidel olid arved tipphindade ajal suuremad, suutsid need, kes suutsid oma tarbimist kohandada, kulusid märkimisväärselt vähendada. Edaspidi uuritakse hübriidmudeleid, mis kombineerivad dünaamilist hinnakujundust kaitsemehhanismidega, näiteks hinnapiirangutega, et tasakaalustada paindlikkust ja taskukohasust.

Kokkuvõte

Euroopa energiaturg on keset suuri muutusi. Taastuvate energiaallikate kiire levik, fossiilkütustest sõltuvuse vähenemine ja dünaamiliste tariifide kasutuselevõtt muudavad elektrienergia tootmise ja tarbimise viisi. Ehkki probleemid, nagu võrguintegratsioon, salvestamine ja hindade volatiilsus, on endiselt lahendamata, viivad jätkuvad investeeringud puhtasse energiasse ja uuenduslikud turumehhanismid Euroopat jätkusuutlikuma ja vastupidavama energia tulevikku.